Inimkeha immuunsus on keeruline tervik. Selle toimimist mõjutavad paljud inimesest endast sõltumatud tegurid – näiteks pärilikkus, vanus, tervislik seisund ja kokkupuude haigustega. Kuid vastupanuvõimet haigustele võib mõjutada ka inimese enda elustiil. Immuunsust tugevdavad vitamiinid peaksid suures osas tulema tervislikust ja toitvast toidust.
Immuunsust tugevdav dieet sisaldab palju erinevaid köögivilju ning täisteratooteid ja kala vähemalt 2-3 korda nädalas. Tervislik toit sisaldab laias valikus immuunsust tugevdavaid vitamiine ja mineraale, näiteks C- ja D-vitamiini ning tsinki. Mõnikord on immuunsust tugevdavate toitainete tarbimise suurendamiseks siiski vaja pöörduda toidulisandi poole.
D-vitamiin on oluline kõigile eestlastele
D-vitamiin ei mõjuta mitte ainult luustiku heaolu, vaid on ka oluline vitamiin immuunsüsteemi funktsioneerimiseks. Näiteks osaleb D-vitamiin immuunsussüsteemi keerukate immuunvastuste reguleerimisel ja valgevereliblede funktsioneerimisel.
Kõige tõhusam D-vitamiini allikas on päike, mis toodab nahas D-vitamiini UVB-kiirguse mõjul. Suvekuudel moodustub naha kaudu organismi vajadusteks piisavalt D-vitamiini, kuid teistel aastaaegadel tuleks D-vitamiini vajadust katta toiduga, mis sisaldab D-vitamiini. D-vitamiini saab kõige paremini kalast, munast ja vitaminiseeritud piimatoodetest.
Kui teie toidulaual pole igapäevaselt häid D-vitamiini allikaid, tuleks D-vitamiini lisaks tarbida toidulisandina, eriti pimedal sügisel ja talvel. D-vitamiini lisamine on soovitatav aastaringselt lastele, rasedatele ja imetavatele naistele ning üle 75-aastastele. Vitamiin D3 vorm on inimesele loomulikum ja tõhusam kui D2 taimne vorm. Sobiv D-vitamiini annus võib olla vahemikus 10 kuni 100µg – annust mõjutavad näiteks toitumine, päikese käes viibimine, vanus, nahavärv, kehakaal ja luustik. Ohutu ööpäevase tarbimise ülempiir on täiskasvanutel ja üle 11-aastastel 100µg ja üle 1-aastastel 50µg.
Vali sobiv tsingi lisand
Tsink on vajalik immuunsussüsteemi rakkude arenguks ja aktiveerimiseks. Piisav tsingi tarbimine on oluline, kuna tsingipuudus kahjustab immuunsuse toimimist. Lisaks immuunsuse toetamisele on tsingil kehas ka palju muid olulisi funktsioone.
Headeks tsingiallikateks toidus on loomset päritolu tooted nagu liha, kala ja munad aga ka täisteratooted. Samuti leidub tsinki näiteks köögiviljades ja pähklites. Tsink imendub kõige paremini loomsetest toodetest, kuna teraviljas ja köögiviljas sisalduvad fütaadid takistavad tsingi omastamist.
Kui toidulaud on väga ühekülgne või napp, võib tsingi tarbimine olla ebapiisav. Inimesed, kes on taimetoitlased, rasedad või imetavad, peaksid tähelepanu pöörama ka piisavale tsingi tarbimisele. Kui vajate täiendavat tsinki, valige vastavalt olukorrale sobiv toode: igapäevaseks tsingi toidulisandiks on soovitatav valida mõni muu toode kui spetsiaalselt immuunsuse tugevdamiseks mõeldud tsingipreparaat. Tsingi osas on hea teada, et pikaajalise kasutamise korral on ohutu tarbimise ülempiir 25 mg / päevas.
C-vitamiini vajadus suureneb stressiolukordades
C-vitamiinil on oluline roll immuunsuse säilitamisel. See mõjutab immuunsuse jaoks oluliste valgete vereliblede metaboolseid reaktsioone mitmel erineval viisil.
Vees lahustuva vitamiinina ei ladustata C-vitamiini kehas suurtes kogustes, see tähendab, et seda tuleks toidust saada iga päev. Parimad allikad on puuviljad, marjad ja köögiviljad. C-vitamiin hävib toiduvalmistamisel kuumuse ja hapniku abil kergesti, seega saadakse seda kõige rikkalikumalt värsketest köögiviljadest.
C-vitamiini metabolism kiireneb suitsetajatel, palju treenivatel inimestel ja stressiolukordades, mis võib suurendada vitamiinivajadust. C-vitamiini tablette saab kasutada iga päev dieedi täiendamiseks või hetkel kui vajadus suureneb. C-vitamiin on ohutu ka kõige suuremates annustes ning ohutu ööpäevase tarbimise ülempiiri pole seatud.